Tagasi reaalsuses

Kodu võttis mind vastu tühja ja võõrana. Imelik oli! Mu kiisu Kitty on endiselt Pärnus ja saabub alles homme, toad olid nii korras ja kodune segadus puudus, lisaks veel veider lõhn. Aga tegelikult on ikkagi hea kodus olla pärast viite nädalat Taanis.

Väike õitsev üllatus ootas mind kodus

See aeg läks väga kiiresti, kuigi oli piisavalt pikk, et sealse rutiiniga ära harjuda. Et ära harjuda inglise keeles kõnelemisega, sellega et viis korda nädalas ei pea ise süüa tegema ja ainus kohustus on kord nädalas tuba koristada ja viis päeva nädalas praktikal hiilata.
Minu viimane praktika päev möödus keetes kirsikastet Taani riisipudingule, meisterdades vegan riisipudingut (kookospiimaga lehmapiima asemel) ja siis oli meie pidulik tseremoonia ja brunch. Kõik said aplausi saatel kätte oma tunnistused ja sõime. Noh teised sõid, sest valikus olid lihatoidud ja siis magusad küpsetised, mina näkitesesin ühe piruka kallal (mille tulemuseks oli nälg paari tunni pärast, sest lõuna jäi meil tseremoonia tõttu vahele). Kui tunnistused käes ja töökojad koristatud, oligi praktika läbi. Andsime ära oma tööriided, kapi võtme, kallistasime meie juhti ja õpetajat Anettet ja oligi kõik!
Neljapäeva õhtune jõulupidu oli ehtne koolidisko. Muusikat lasti youtube'ist, tuled vilkusid ja keegi ei tantsinud. Muusikat valisid peolised. Diskorile (loe: juutuuberile) sai esitada oma soovilood ja nii neid siis enam vähem järjest lasti. Peaasjalikult olid sellised tavalised pop lood, mida pidavat praegu ka raadios lastama, aga siis olid veel taanlaste soovilood. Ma isegi ei tea, mida sellest arvata. Kuigi ma sõnadest aru ei saanud, siis kõla ja video järgi olid need ropud naisi solvavad (ja vb ka kogu ülejäänud maailma) laulud. Ühte eriti õudset videot saate vaadata SIIT. Usun, et kogu Taani muusika nüüd selline ei ole, aga peol kuuldud ja nähtud palad olid kõik seda stiili (no kaheksast üheksani vähemalt, siis ma lahkusin, sest ei enam ei suutnud :D). Ja tegelikult me ikka natuke tantsisime ka, kuna Kertu oli väga agar soovilugude tellija, siis isegi oli, mille järgi tantsida.
Tupsu tadaaa!
Liisu

Võistlus ja seelikus mees

Tänane praktika teema oli viis maitset. Jagasime endid viide gruppi, loosisime endale maitse (magus, hapu, soolane, mõru ja umami)  ning hakkasime meisterdama. Ülesandeks oli siis meisterdada toode, mis iseloomustaks ja milles tuleks välja just see maitse ning teha ka väike kokkuvõte, miks konkreetne toode valiti. Siis valis iga grupp oma lemmiku ja need said auhinna.
Minu grupp koosnes minust, eestlanna Elinast ja lätlanna Sintijast. Meie juht ja õpetaja soovis, et mina ja Sintja oleksime kindlasti ühes grupis, kuna Sintija on vegan ja mina pole ka lihasööja (:D) ja läheneksime asjale just selle külje pealt. Meie maitseks sai magus. Minu arvates natuke igav, aga noh...
Toodeteks pidid olema kindlasti üks leivalaadne küpsetis ja dessert või kook. Meie valikuks sai kuivatatud puuviljade ja vegan vaniljekreemiga kringel ning kookose küpsetamata kook. Kookose koogiga tegelesime meie Elinaga. Põhja meisterdasime kookoshelvestest, kookosõlist ja kuivatatud puuviljadest (mustad ploomid ja rosinad) Purustasime kõik ühtlaseks kleepuvaks massiks ja surusime vormi põhja ja äärtele. Edasi tegime täidise. Kuumutasin potis enamuse kookospiimast (ülejäänud purgi sisu segasime maisitärklisega), lisasin tibakene soola, siis vaniljeseemnetega magustaja ja kõige lõpuks tärklise-kookospiima segu. Kuna soovisime rõhutada just sellele, et magusat saab ka valget suhkrut kasutamata, tegime oma magustaja kuvatatud aprikoosidest ja rosinatest. Leotasime neid kuumas vees natukene ja siis purustasime masinaga püreeks, pressisime läbi sõela.  Kook sai mõnus ja magus. Kahjuks meie grupp ei võitnud, aga võitsid hapud, kelleks olid meie Eesti tüdrukud. Palju õnne!!

Kookosekook

Kringel

Kuna jõulud on tulekul ja pärast meie lahkumist läheb ka kohalik kool jõulupuhkusele, siis on sel nädalal palju üritusi. Täna oli sööklas kaetud ilusad lauad ja pakuti traditsioonilist Taani jõulutoitu, milleks oli siga. Ja vorsti ja ülimagusat hapukapsast ja kala mitut sorti. Kõik! Ei salatit, ei kartulit, ainult liha. Aaa leiba oli ka :D

Õhtusöök

Ja peale õhtusööki, poole tunnise hilinemisega, üllatati meid torupilli mängiva stand up koomikuga. Kildiga! Naljad olid tal naljakad, kuni need hakkasid järjest rohke ja rohkem allapoole vööd minema. Ehk siis lõpus läks veits lappama. Lisaks see torupill on ikka jõle tüütu muusikariist :D

Tsirkust ja leiba

Õhtu jätkub veel peoga. Jõulupeoga, sest sellel nädalal pannakse sõna "jõulu" igalepoole. Me valmistame jõulu küpsetisi, sööme jõulutoite ja peame jõulupidu. Ehk siis nägemiseni peale jõulupidu! :D
Liisu

Natukene veel

Me hakkame vaikselt siin Roskildes otsi kokku tõmbama. Esmaspäeval oli meil praktika kokkuvõtte esitamise tähtaeg ja selleks ajaks tegi meie juht ja õpetaja Anette ära hindamised. Kes soovis, võis seda näha juba esmaspäeval, aga ma eelistan seda alles reedel näha, siis kui ongi kõik! Reedel peaks meil olema udu peen brunch, kus siis sööme koos ja jätame hüvasti, saame kätte oma tunnistused ja oleme muidu mõnusad.
Peale paari tundi klassis veedetud aega saime minna töökotta ja veel kord teha karamellkomme. See kord siis täiesti iseseisvalt, sest töökäik oli meile selge.
Eile oli meil aga täiesti normaalne praktikapäev. Anette õpetas meid tegema Taani traditsioonilisi magustoite, üks neist jõuludessert.
Valikus oli siis sidrunivaht, mis maitses hirmus hapult ja minu jaoks natuke igavalt. Teiseks oli õunadessert, mis vanasti koosnes suhkruga segatud ja röstitud leivapurust (ehk siis saiapurust), õuntest, mis keedetud vähese suhkru ja vaniljega moosiks (või nagu Anette ütles, pudruks) ja vahukoorest. See olevat olnud selline vaese aja magustoit. Tänapäeval leivapuru asemel kasutatakse purustatud Taani makroone, ehk siis martsipaniküpsiseid. See magustoit mulle isegi natukene meeldis, kuigi ma eelistaksin keedetud õunu mitte süüa (lihtsalt maitse eelistus). Kolmas oli riisipuding kirsikastmega. Seda valmistasin mina ja kirjutan sellest ka natukene lähemalt (pilte on muidugi jälle vähe).

Vasakul sidrunivaht ja paremal õunamagustoit

Alustuseks keetsin riisi ja piima koos vanilje, suhkru ja näpuotsatäie soolaga pudruks. Panin külmikusse jahtuma. Nii kaua kui riis jahtus, keetsin valmis kirsikastme, mis koosnes kirssidest, suhkrust ja veest. Mina lisasin maitseks ka kaneelikoort, kardemoni kupraid, apelsini riivitud koort ja valget rummi. Keetsin kuni maitsed olid välja tulnud ja segasin juurde veega segatud maisitärklise. Minu kaste sai väga väga maitsev. Piisavalt hapukas, natukese rummi särtsu ja vürtsidega. Kui riis oli jahtunud segasin sellesse hakitud mandlid, vahukoore ja jagasin magustoidu kaussidesse laiali. Ühe kausikese põhja oleks pidanud minema ka üks terve mandel, ja kes selle saanuks, oleks kingituse saanud, aga meie seda ei teinud. Kõige peale läks kaste. Meie panime kastme eraldi kausikesse ja kaas peale, sest need läksid kooli kauplusesse müügiks. See magustoit maitses mulle neist kõige rohkem. Peamiselt küll kirsikastme pärast. Ise ma teeksin seda magustoitu teistmoodi. Piima asemel kasutaks kookospiima ja ehk lisaksin peale vanilje ka mingeid vürtse. Lisaks võiksid mandlid olla röstitud. Igatahes, jällegi midagi mida kodus järgi proovida. Eks ma siis annan teada kui on aeg magustoidule tulla mu juurde :D

Riisipuding kirsikastmega (Kertu pildistas)

Minu tänane päev möödus aga jällegi jahuga möllates. Peab tunnistama, et see meeldib mulle (kuigi ma õpinguid alustades arvasin, et elan selle pagari-asja üle, et lõpuks saaks kondiitrit õppida). Tegime pärmi-lehttainast ja sellest Taani jõuluküpsetisi. Arvake ära, mis me täidiseteks kasutasime? Martsipani, otse loomulikult :D Teglikult kahes küpsetises oli lisaks veel aprikoosikeedist ja teises rosinaid ja kardemoni. Lehttainas on ka asi mida ma pean kõvasti harjutama. Küpsetised tulid küll kihilised, aga kindlasti mitte ühtlaselt. Kui hakkasime taignast tooteid vormima oli lõikes näga kui ebaühtlaselt oli mu taignas kihistusmargariin jagunenud. Asi võis ka selles olla, et tainas oli liiga soe ja margariin jällegi liiga külm. Igatahes, arengu ruumi on kõvasti.
Tänastest küpsetistest proovisin aprikoosikeedisega pirukat. Minu jaoks jällegi liiga magus ja minu arust läks täidisesse ka liiga palju margariini. Piruka täitmist alustasime margariini-suhkru seguga, edasi läksi vanillikreem (tehtud külmast veest ja pulbrist), siis aprikoosikeedis, millele otsa martsipani-margariini-suhkru segu (ehk martsipanitäidis). Kui pirukas kokku volditud, pintseldasime munamäärdega üle ja raputasime metspähkli laaste peale. Tegelikult läks sinna peale veel ka suhkur, aga kuna ma soovisin seda toodet ise proovida, otsustasin lisa suhkrust loobuda.

Rosina ja kardemoni pirukas

Erinevad martsipanitäidisega jõulu küpsetised

Peale praktikat läksin jälle üksi hulkuma. Ilmast olenemata. Sadas lund ja vihma vaheldumisi ja puhus vinge tuul. Aga mul oli vaja minna. Tahtsin veel viimased ostud teha Roskilde kaubanduskeskuses. Kuna mulle ei meeldi kogu aeg sama rada käia, siis läksin täna sinna natukene teist teed (loe: panin lihtsalt mingis suvalises suunas ajama). Ma teadsin umbes kuhu suunda jääb see keskus ja kaardi pealt vaatasin ka umbes kuidas ma sinna saan, aga ma ei arvestanud sellega, et siin on nii palju jalgteesid, mida kaardi peale märgitud ei olnud. Nii siis valisin ühe jalgtee, mis viis mind metsatukani, kust ma arvasin ilusti läbi pääsevat. Tee oli porine ja ümbrus muutus kõhedaks, sest oli juba hämar (pilves ka ja värki) ja majad, mida ma nägin oli traataia taga ja autotee plangu taga. Lisaks olin kaotanud ka suunataju, sest raja läksid siit paremale ja sealt vasakule, aga tagasi ka minna ei raatsinud. Lõpuks leidsin raja, mis viis mind majade juurde. Majade, mis olid pisikesed suvilad ja kus tulesid akendest ei põlenud. Ka tänavavalgustust ei olnud ega tänava nimesid. Otsustasin edasi minna otse, kuhugi pidi see tänav ju ikak välja jõudma. Ja jõudiski. Avastasin end varsti juba tuttavas tänavas ja leidsin, et kaubanduskeskus oligi kiviga visata.
See oli minu viimane seiklus Taanis. Jäänud on veel kaks praktikapäeva, millest me vaid ühe veedame töökojas ettevalmistades reedeseks pidulikuks olemiseks. Homme on veel ka kooli jõulupidu ja enne seda jõuluõhtusöök.
Ahaa, mis tuletab mulle meelde, et meil oli eile õhtul Bingo-õhtu. See meenutas seda, mida võib aegajalt näha Ameerika filmides. Kõik istuvad laudade taga, numbritega lehed/kaardid ees ja keegi kuskil loosib numbreid. Mängul on kolm ringi. Esimene on see kui sa saad kokku ühe rea oma kaardil, teine see kui kaks rida ja kolmas ring see kui kõik numbrid sinu kaardil on välja loositud. Kui üks neist juhtub, hüüad Bingo! (Bango või Banko Taanis). Mina võitsin ühe täismängu. Auhinna valikus oli mul suur karastusjook ja šokolaad. Õnneks sain valida karastusjoogi asemel ka šokolaadi.

Peale bingot oli mul pilates. Selle aasta viimane selles koolis ja minu üleüldse viimane Taanis. Juhendaja oli väga rõõmus, et ma algusest lõpuni kõik korrad  kohale tulin ja mul oli hea meel, et ta üldse siin käis. Pakkus teed ja snäkke peale tundi ja kallistasime kui laiali läksime. Meeldiv!
Head õhtut
Liisu

Viimane Kopenhaagen

Nad lahkusid ühiselamust laupäeva hommikul kell üheksa. Ilm oli tuuline ja karge, kuid hirmudest hoolimata ei sadanud, isegi päikest piilus. Tüdrukutel oli tee selge. Tuli minna Roskilde rongijaama, minna rongi peale, mis suundus Kopenhaagenisse. Kontrolliti oma kaarte, mis pidi võimaldama neile nii palju hüvesid, seal hulgas transporti ja meelelahutust. Õige rong tuli peaaegu kohe. Otsiti istekohad ja alustati sõitu.
Esimene peatus Kopenhaagenis oli Hans Christian Andersen'i muinasjutu maja. Seal oli juttu kirjaniku elust-olust ja nupule vajutades sai kuulda muinasjuttu: Päial-Liisi, Keisri uued rõivad, Väike Merineitsi.

Pöial-Liisi

Väike merineitsi ja nõid

Edasi läksid tüdrukute teed lahku. Kolm neist läksid oma asju ajama ja kaks suundusid Glyptoteket'i nimelisse kunstimuuseumisse. See oli nii tore hoone väljast ja maagiline seest. Keset muuseumi oli talveaed kalatiigiga valgest marmorist skulptuuriga. Ümber talveaia kolmel korrusel on galeriid skulptuuride ja maalidega Taani ja Prantsuse kunstnikelt. Sellele muuseumile pani aluse Carl Jackobsen, Carlsberg'i õlletehase asutaja poeg. Carl oli kirglik kollektsionäär, kes kogus peamiselt Vana Kreeka ja Rooma skulptuure.

Glyptoteket

Talveaia kuppel lagi

Vaiksed valged kujud

Adoration

Kuna kellaaeg veel lubas, külastasid kaks tüdrukut ka planetaariumit. See asus natukene eemal sellest osast linnast, millega nad juba tuttavad olid. Nagu väike seiklus oli see nende jaoks. Nad nägid oma teel ökopoodi, mille väheseuse üle üks neist juba imestas, astusid sisse paari kondiitripoodi/kohvikusse ja olidki kohal. Arhidektuur Kopenhaagenis, ja ilmselt terves Taanis, on ikka imetlusväärne.
Planetaariumis oli väljapanek suhteliselt väike, aga see eest näidati planetaariumi IMAX kinosaalis filme. Esimene oli meie päikesesüsteemist ja linnuteest. Üks tüdrukutest tundis kui väike ta on kõige selle kõrval, see tekitas temas aukartust ja igatsust minna.
Teine film oli Vaikse ookeani lõuna osast ja sealsetest elanikest: merikilpkonnadest, kaladest, korallidest ja inimestest ja sellest, kuidas need inimesed annavad endast kõik, et see säiliks.
Filmi kohta rohkem infot SIIT.

Tycho Brahe Planetarium

Eriti värvilised

Sekstant

Kaks konti ja ...

Mõnusat advendiaega!
Liisu

Käisin hulkumas

Täna oli meil suurepärane ilm. Taevas oli selge (kohati), päike paistis ja tuul vilistas (see nii suurepärane tegelikult ei olnud). See tekitas minus vastupandamatu soovi minna Roskildet avastama. Kuna Kertu minuga ei tulnud, läksin üksi. Ja oh kui tore mul oli! Käisin varem kõndimata radu ja külastasin kohti, millest olin küll kuulnud, aga oma silmaga näinud ei olnud. Panen oma teekonna fotodena üles :)

Ragnarock

Ma alustasin oma hulkumist Musicon'i nimelisest kommuunist. See asub meie koolile väga lähedal, aga kuidagi on alati tee pealt eemale jäänud. Tegelikult oleme oma koolisöökla aknast näinud seda igapäevaselt ja -õhtuselt. See on suur ja kollane ja pimedas vahetab värvi. Kuigi see kollane monstrum-maja tundub lausa käega katsutav olevat meie kooli poolt vaadates, siis sinna juurde saamine nii väga lihtne ei olnudki. Pidin selleks ületama paar parklat, teadmata kas need on taraga piiratud või mitte, ka läbisin mõned porimülkad (hiljem sealt ära oli palju mugavam tee).
Musicon on selline huvitav koht, mida kohalikud ise vist kutsuvad kommuuniks, kuid minu arust on see linnaosa, mis pole veel lõplikult välja arenenud. Alguse sai see vanast tsemenditehasest, mis milleeniumi vahetuse paiku sealt likvideeriti ja kogukonna algatusel hakati seda arendama. Sellel ei ole kindlat paika pandud arenguplaani, see kujuneb jooksvalt. Põhiliselt pesitsevad ja tegutsevad seal muusikaga ja teiste etenduskunstidega seotud inimesed. Musiconi südameks on kindlasti Ragnarock. See on pop ja rock muusika muuseum. Lisaks viljeletakse seal ka muud nooruslikku kultuuri. Põnev on ka see, et sinna rajatakse konteinerelamuid. Ehk siis laevakonteinerid on tõstetud teine teise otsa ja moodustatud kahekorruseline elamukarp. Esialgu käivad seal veel siseviimistlustööd. Vähemalt ma ei näinud küll ühtegi, mis oleks juba päris valmis. Aa tegelikult kohvik oli küll juba avatud :)

Natuke põhjalikumalt Musiconi saamisloost

Poolik konteinerelamu

Kohvik

Katusel on heinamaa

Seal sai ise muusikat teha :D

Peale Musicon'i hulkusin ma ringi suvalistel jalgradadel, mis vahepeal ületasid tuttavaid tänavaid, kuid enamuses sattusin siiski kohtadesse, kuhu turistid ilmselt väga ei satu. Mulle on jäänud mulje, et Taanis on peaaegu kõik majad ilusad. Isegi magalarajooni mesitarud. Ja väga palju on eramuid. Kõik tehtud tellistest. Kui mulle Taani rohkem meeldiks, hakkaksin mõtlema, kuidas ennast siia sisse seada, just mõnda tellistest eramusse.

Mesitarud

Mõni maja on ka selline

Huvitaval kombel, üks kõik kuhu poole siin Roskildes minna, alati jõuab välja tuttavasse kohta. Mina leidsin oma tee kesklinna. Kolasin seal ringi väikestel tänavatel, piilusin sisse erinevatesse butiikidesse, külastasin oma lemmikut delikatesside poodi ja veinipoodi, kuhu olen tahtnud ammu sisse astuda. Ja sealt edasi ühiselamusse. Valisin suuna tunnetuse järgi ja avastasin ennast üllatusega jällegi tuttavast kandist. Ja siiski otsustasin teha veelgi suurema ringi ja valisin tundmatu jalgtee, mis mind lõpuks viis suure kaarega mööda meie koolist. Õigemini, kool oli seal samas, aga traataed ei lubanud mul otse koju minna.

Minu tänane jalutuskäik sai teoks ainult tänu sellele, et meil oli praktika lühike ja lihtne. Küpsetasime küpsiseid. Valikus oli viis erinevat ja meie laud valis minu soovil nougatiküpsised. Valik oli õnnetstunud, küpsised olid ääretult maitsvad.
Koosnesid need pähklinougatist, võist, jahust, tuhksuhkrust, munast ja metspähklilaastudest. Nougati sulatasin vesivannil. Seda tuli teha ettevaatlikult, sest nougat pidi väga kergesti kõrbema minema ja seda me ju ometi ei taha. Edasi segasime tooraine katlas ühtlaseks taignaks, kaalusime 500 grammised tükid, mis me 20 cm vorstikesteks voolisime ja sügavkülma tahenema panime. Umbes 20 kuni 30 minuti pärast viilutasime oma vorstikesed umbes 4 mm ketasteks ja küpsetasime (tegelikult härra Bo küpsetas) küpsisteks. Need oli nii mõnusad, suus sulavad ja krõbedad! Härra Bo'ga arvasime, et küpsikud võiks olla natukene väiksemad, ehk siis vorstikesed võiksid olla natuke saledamad järgmisel korral.

Küpsiste valik

Taigna vorstikesed

Tööhoos Liisu (pildistas Kertu)

Küpsise kettad (pildistas Kertu)

Tööhoos lätitar Madara jõuluküpsistega

Saage tuttavaks - Kertu!

Alumised pruunid on nougatiga

Küpsikud!!!

Läti noormees ja leedukad vanilje küpsikutega

Eilene šokolaadipäev väsitas mu aga nii ära, et ei jõudnud oimugi liigutada. Tulemus oli tunduvalt parem kui esimene kord ja töökorraldust sain ka see kord ise juhtida. Mõnus! Täidiseks valisin ananassi ja kohati meenutasid mu kommid Kalevi klassikalist Ananassi vahvlikommi (ilma vahvlita muidugi) ja veel tegin passionivilja maitselisi. Nendel oleks võinud olla maitset natukene rohkem.

Katsetasin šokolaadivärvidega

Vasakul passioniga ja paremal ananassiga

Need kõik ja rohkemgi läksid õpetajate jõulupeole

Homme on aga Kopenhaageni päev. Tahan kindlasti külastada H.C.Anderseni muinasjutu maja (H.C.Andersen Fairy Tale House). Kindlasti läheme kuhugi veel, aga see selgub käigu pealt.
Kohtumiseni!
Liisu