 |
| Väike õitsev üllatus ootas mind kodus |
See aeg läks väga kiiresti, kuigi oli piisavalt pikk, et sealse rutiiniga ära harjuda. Et ära harjuda inglise keeles kõnelemisega, sellega et viis korda nädalas ei pea ise süüa tegema ja ainus kohustus on kord nädalas tuba koristada ja viis päeva nädalas praktikal hiilata.
Minu viimane praktika päev möödus keetes kirsikastet Taani riisipudingule, meisterdades vegan riisipudingut (kookospiimaga lehmapiima asemel) ja siis oli meie pidulik tseremoonia ja brunch. Kõik said aplausi saatel kätte oma tunnistused ja sõime. Noh teised sõid, sest valikus olid lihatoidud ja siis magusad küpsetised, mina näkitesesin ühe piruka kallal (mille tulemuseks oli nälg paari tunni pärast, sest lõuna jäi meil tseremoonia tõttu vahele). Kui tunnistused käes ja töökojad koristatud, oligi praktika läbi. Andsime ära oma tööriided, kapi võtme, kallistasime meie juhti ja õpetajat Anettet ja oligi kõik!
Neljapäeva õhtune jõulupidu oli ehtne koolidisko. Muusikat lasti youtube'ist, tuled vilkusid ja keegi ei tantsinud. Muusikat valisid peolised. Diskorile (loe: juutuuberile) sai esitada oma soovilood ja nii neid siis enam vähem järjest lasti. Peaasjalikult olid sellised tavalised pop lood, mida pidavat praegu ka raadios lastama, aga siis olid veel taanlaste soovilood. Ma isegi ei tea, mida sellest arvata. Kuigi ma sõnadest aru ei saanud, siis kõla ja video järgi olid need ropud naisi solvavad (ja vb ka kogu ülejäänud maailma) laulud. Ühte eriti õudset videot saate vaadata SIIT. Usun, et kogu Taani muusika nüüd selline ei ole, aga peol kuuldud ja nähtud palad olid kõik seda stiili (no kaheksast üheksani vähemalt, siis ma lahkusin, sest ei enam ei suutnud :D). Ja tegelikult me ikka natuke tantsisime ka, kuna Kertu oli väga agar soovilugude tellija, siis isegi oli, mille järgi tantsida.
Tupsu tadaaa!
Liisu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar