Kaneelirullid Taani moodi

Ei ole midagi paremat värskelt ahjust tulnud kaneelirullide lõhnast. Nii magus ja aromaatne! See on klassika ja tundub, et see on klassika ka Taanis, kuid vähekene teistmoodi kui meil.
Alustasime oma päeva natukene hiljem täna. Töökojas pidime olema kell 12, mis meie jaoks tähendas kaua magamist. Oh seda õndsust! Kulus ära, kuna täna öösel toimus meil akna all väike tegevus. Ärkasin pideva piiksumise peale ja esimene mõte oli, et peaks voodist tõusma, äratama oma toakaaslase ja ühiselamust lahkuma, kuna tulekahju on ja alarm teeb häält. Aga oh ei! See oli hoopis tagurpidikäigul veoauto, kes ennast meie akende all paika sättis ja siis suure kolinaga kaupa maha laadima hakkas. Olgu mainitud, et kell oli 4.22 (trall hakkas veidi varem). Hiljem kuulsin, et ka kella kahe ajal öösel oli sama tegevus toimunud, õnneks olin mina sel ajal sügavas unes.
Kuna ma hommikusöögi maha magasin (see on meil 7.00 kuni 8.45), siis kustutasin oma suurema nälja eilsest buffeest ülejäänud šokolaadikoogi ja tassi veega.

Hommikusöök :D (no üks lõik sellest tegelikult!)

Praktika algas meil pärmitaigna valmistamisega. Seda teevad nad sama moodi nagu Eestiski, välja arvatud tooraine katlasse panemise järjekord ja taigna segamise aeg (6 minutit, mitte sekunditki rohkem). Tainas valmis segatud, läks see kile alla käärima. Siis segasime kokku toasooja margariini ja pruuni suhkru, mida kutsuti remonce'ks ja valmistasime külma kreemi, mis valmistamiseviisi ja välimuse järgi tundus olevat sama, mida me oma koolis kasutasime vanillikreemisaiakeste valmistamisel.

Taignapall, remonce ja vanillikreem

Esimesest 250 grammist taignast vormisime väikesed lihtsad põimiksaiad. Ülejäänud taignast tuli kahte sorti kaneelisai - kaneelirullid 5 tükki ja kaneelistritsli moodi asi. Mõlema jaoks rullisime 250 grammi tainast nelinurkseks, peale määrisime suhkru-margariini segu, selle peale vanillikreemi, siis raputasime kaneeli ja rullisime kokku. Stritsli jaoks rulli keeratud taigna vanime vormi ja lõikasime kääridega 1 cm vahega sälgud 45 kraadise nurga all ja tõmbasime saadud nurgad kahele poole laiali. Määrisime muna-vee seguga, raputasime peale metspähklilaastud ja hunniku suhkrut. Kaneelirulli jaoks lõikasime saadud rulli viieks võrdseks tükiks, asetasime küpsetusplaadile, vajutasime laiaks, määrisime munamäärdega, raputasime peale metspähklilaastud ja suhkru. Ehk siis, jällegi kaks toodet, mis on küll erineva kujuga, aga maitsevad sama moodi, kuna on sama toorainet kasutatud.
Meil on jälle mõneks päevaks saia süüa, kuna oma tehtud tooted saime kõik endale (käisin kohe suure saia söömise peale jõusaalis).
Mis veel hästi huvitav Taanis on, on see, et toote kaal tundub olevat soovituslik ja silmajärgi mõõdetud. Meie õpetaja Svend kaalus vaid 250 grammi tainast ja ülejäänud käis umbes. Umbes remonce, umbes vanillikreemi, umbes kaneeli jne. Põimikutega sama lugu ja kaneelirullid lõigati välja ka umbes. Meie koolis käib kõik kaalu ja mõõdu järgi (mis on isegi natukene mõistetav, kuna meie toodame müüki).

Taignaplaatide mõõdud kaneelisaiade jaoks

Enne küpsetamist

Täna on meil jällegi koristuspäev. Kui me ka täna saame hindeks viie, siis pidime tasuks tubli töö eest saama pudeli limonaadi! :D Hiljem aga on meil võimalus nautida jõusaalis paiknevat infrapunasauna.
Mõnusat õhtut!
Liisu
PS! Ma olen natuke hakanud kodu igatsema. Või noh, inimesi ja Kittyt!