Buffee ettevalmistus

Meie tänane juhendaja oli härra nimega Bo. Ja ta õpetas meid tegema keedutainast ja biskviiti.
Biskviiti olin ma tegelikult ka iseseisvalt varem teinud, kuid härra Bo õpetas meid natukene teisiti. Me segasime munad ja suhkru käega samal ajal katelt gaasipliidi leegil soojendades. Sõrmi põletada ei tohtinud, siis sai katel liiga kuumaks. Edasi vahustasime munad ja suhkru heledaks vahuks, kuhu me segasime juurde sõelutud jahu. Jälle palja käega! Ajasime biskviittaigna spaatliga küpsetusplaadile laiali ja küpsetasime kuldpruuniks (tegelikult ikka härra Bo küpsetas, meid veel ahju ligi ei lasta). Biskviidid pakiti viie kaupa kokku, vahele raputati suhkur, ja pandi sügavkülma järgmise teisipäeva buffeed ootama. Nendest tuleb siis hulgem rullbiskviiti.
Teiseks tegime keedutainast ja küpsetasime neist mingid ekleeri ja tuuletaskute laadset. Keedutaigna tegemist olen alati hirmus keeruliseks pidanud, kuid osutus lihtsamaks kui biskviittaigna tegemine.
Selleks panime külma vee ja margariini pliidile keema. Kui rasva-vee segu keema läks lisasime jahu ja segasime hoogsalt ja "röstisime" jahu selles rasvas veidikene. Siis kallasime oma taignamassi segamiskatlasse ja segasime seda, et tainas jõuaks natuke jahtuda. Lõpuks lisasime juurde munad paari kaupa. Viimased munad ühe kaupa, et tainas liiga vedelaks ei läheks. Tainas valmis, kühveldasime selle pritskotti, mis oli varustatud sakilise tüllega, ja pigistasime küpsetusplaadile sobiva suuruse ja kujuga taignatutsud. Ühele läks peale ka rohke suhkruga muretaigna ketas, et küpsetise pinnale tekiks karamelline koorik. Ka need pooltooted rändasid sügavkülmikusse buffeed ootama.

Keedutaigna tutsud ja muretaigna ketas

Keedutainas enne mune

Keedutaigna küpsetised. Ülemised on muretaigna kettaga

Kutsuvad tuled

Põnev pood...

...täis küünlajalgu

Mind tabab alati vaimustus kui jõuan kuhugi kus on palju vett

Klaasigalerii, kunstnik teeb seal samas galerii ruumis oma tööd

Oh neid tellistest romantilisi maju!

Kuna meil oli tänane päev väga lühike, otsustasime toakaaslase Kertuga Roskildet avastama minna. Eesmärgiks oli leida mõni second hand kauplus. Neid me ka leidsime mõned.
Edasi jalutasime mere äärde. Ja avastasime paatide paradiisi ehk siis jahisadama. Kahjuks oli kell juba nii kaugel, et õues hakkas hämarduma ja ilusad pidid jäid teiseks korraks. Oma tagasiteel avastasime, et meie soovitud rada on ehistustööde tõttu suletud. Meie valikuks oli kas tagasi minna või jätkata tundmatuid radu pidi. Otsustasime seigelda. Ja läbisime ilusaid tänavaid, kus akendes põlesid koduselt kutsuvad tuled ja pereahvas valmistus õhtusöögiks või niisama mõnusaks olemiseks. Lisaks möödusime klaasigaleriist, mille tuled meid peibutasid avatud uksest sisse piiluma. Lõpuks tundus, et oleme eksinud, kuid siiski leidsime tee juba tuttavamasse kanti.
Homme meil praktilist tööd ei ole, õpime hoopis kuidas kirjutada praktikaaruannet.
Mõnusat õhtut!
Liisu