Karamellkommi sisse käib kolm komponenti: suhkur, glükoosisiirup ja vesi. Kaalusime need puhtasse potti ja panime pliidile. Segama ei pidanud, segu sai sellega hakkama täitsa ise kui keema läks. Siis lasime suhkrumassil keeda nii kaua kuniks see saavutas 142C. Nüüd tuli tegutseda kiiresti. Valasime tulikuuma sukrusegu silikoonmatile, lisasime natuke sidrunhapet (kui kasutasime puuvilja maitselisandit), aroomi ja maitseaine ja värvi. Segasime natuke õliseks tehtud plastik kratsidega ja edasi toimetasime juba silikonmatiga. Segu on väga kuum, kuid jahtub suhteliselt kiiresti. Silikonmatiga segasin ja sõtkusin oma kommi massi kuniks see oli nii jahtunud, et sain juba peaaegu kätega ligi minna ja värv ilus ühtlane. Siis rullisin ja venitasin oma suhkrumassi, et sinna õhku läheks vahele ja ilus ning ühtlane välja näeks. Edasi rullisin käte ja silikonmati vahel pulgaks ja lõikasin kääridega suupärased kommid. |
| 110 C alles |
Oma esimesed kommid tegin ma kollased ja passionimaitselised ja teised said punase-rohelise kirjud ja leedripuuõite maitselised. Mõtteid ja ideid tekkis seda tehes mitmeid. Nüüd on mul puudu vaid silikonmatt ja te kõik hakkate kingituseks vaid karamellkomme saama mu käest! :DKas ma seda juba olen rääkinud, et Taani on jalgrattamaa! Siin on nii palju jalgrattaid ja neil on alati õigus. Jalgu ei tasu neile jääda, aga kui sa oled pea laiali ringi kõndiv turist, siis noh, ikka juhtub :D Jalgrattahoidlaid, parklaid, poste ja muid kohti ratta parkimiseks on palju ja igal pool. Ja need on alati rattaid täis. Lisaks tundub, et nad ka ei lukusta oma rattaid ja kui ratas katki läheb, jäetakse see sinna maha, minnakse edasi jala, igal pool vedelevad sellised õnnetud maha jäetud rattad.
 |
| Selline vahva aed |
 |
| Õitseb veel! |
Kuigi mulle tundub, et taanlased ei ole eriti keskkonnateadlikud, siis vähemalt mõni üksik tegeleb taaskasutusega. Tana mööda Roskildet ringi jalutades nägime rattakummidest tehtud aeda.
Toredat õhtut!
Liisu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar