Taanlaste põhitoidus tundub olevat võiku. Ikka leib (tegelikult ikka sai, kuhu on natukene rukkijahu ka lisatud), natuke margariini, salatileht sinna otsa ja selle peale natuke majoneesipõhist kastet ja liha/muna/kala/krevetid, garneerinuks natuke rohelist ja kurki-tomatit. Neile meeldib ja nad sööksid seda hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Meie kooli sööklas on alati võimalik endale võikut teha (ok, õhtusöögiks väga ei ole võimalik), lõunaks on lausa suure ürtidega kukli vahele tehtud uhked hamburgeri suurused võileivad. Peab tunnistama, et mulle meeldib, sest see on suurepärane viis inimestele natukenegi köögivilju sisse sööta. Lisaks võikudele pakutakse meile süüa veel hunnikutes salatit, kartulit erineval moel, ja muidugi liha! Tihti juhtubki minul nii, et söön vaid hunniku salatit ja paar katrulit kõrvale, et tiba toekam oleks.
Aga leivast siis!
Täna oli meil leiva päev. Küpsetasime viit erinevat leiba kogu seltskonna peale kokku. Kõik lauad (neid on meil neli) küpsetasid teraleiba ja iga laud veel eraldi teistsuguseid. Meie laudkond tegi kreekapähklitega leiba, valikus oli veel valge leib, ehk siis meie keeli sai, täistera sai ja kuklid, mis olid ka saiataignast vormitud.
 |
| Meie... |
 |
| ...leiva valik |
Teraleiva jaoks segasime kuuma vee, linaseemned, rukkitangu (selline purustatud rukkitera oli) ja kuiva juuretise. Jätsime umbes tunniks kaussi kile alla seisma. See segu peaks tegelikult kirjade järgi seisma 24 tundi, aga kuna meil nii kaua aega ei olnud, jäi seekord nii. Selline segu hoiab leiva värske ja maitsva kuni neli päeva, sest seemnetesse imendunud vesi ei lase leival kuivada nii kiiresti.
 |
| Rukkitang |
 |
| Seemnesegu segamine |
Nii kaua kuni meie seemnesegu ligunes segasime valmis kreekapähklitega leiva taigna. Sinna käis petipiim, vesi, pärm, sool, nisu- ja rukkisegujahu (70% nisujahu), hakitud kreekapähklid ja nisujahu. Selleks, et tainas kerkiks ilusti ja ühtlaselt pidime saavutama optimaalse taigna temperatuuri 27C. Selleks on valem: soovitud taigna temperatuur korrutada kahega ja sellest lahutada jahu temperatuur. Ehk siis, kui meil oli vaja saada 27C kraadine tainas, siis 27 x 2=54 - 21(meie jahu oli toatemperatuuril)=33C. See number tähistab nüüd seda, mis temperatuuriga vedeliku me oma taignasse lisame. Kuna meie pett ja vesi olid kõvasti jahedamad pidime neid pliidi vähekene soojendama.
 |
| Kreekapähklitega leivatainas |
Mis minu jaoks on natuke kummastav on tooraine katlasse kallamise järjekord. Kui koolis õpetati meile, et kõigepealt jahu ja siis kõik muu sinna otsa, kusjuures sool ei tohi pärmiga kokku puutuda, siis Taanis lisame me kõigepealt vedelikud, kuhu me lisame pärmi ja sinna otsa sool/suhkur ja muud maitseained ning siis alles jahu,kõige viimasena rasvaine. Tainas tuleb välja mõlemat moodi!
 |
| Kreekapähklitega käärib uhkelt |
 |
| Teraleiva tainas |
 |
| Teise laudkonna mooniseemnetega kuklid |
Kui tainas oli valmis segatud panime selle lauale kile alla puhkama ja käärima.
Edasi tegime valmis oma teraleiva taigna. Selleks segasime vee ja pettipiima (jällegi 33C) sisse pärmi, ligunenud seemnesegu, pärmi, soola/suhkru, nisujahu ja rukkijahu, jahuparandaja. Segasime kõik ilusti taignaks, millele segasime juurde veel tüki pehmet margariini. Selle taignaga käitusime sama moodi nagu eelmisegagi. Edasi oli aeg leiba vormima hakata. See käis ka vähekene teistmoodi kui meil. Alustuseks härra Bo viskas kõva laksuga taignatüki vastu lauda (ta üldse kipub asju loopima ja laamendama :D), siis ta sõtkus selle taignatüki ilusaks pallikeseks ja pani kile alla oma korda ootama. Teraleiva pallikestest said batoonikujulised leivad, mida me veeretasime seesamiseemnetes ja kreekapähkli pallikestest ümarad pätsikesed. Edasi rändasid meie ilusaks vormitud leivad kerkekappi 35-38C kraadisesse sooja ja kõrgesse niiskuse tasemesse kerkima, peale mida neid küpsetatid meie uhkes ahjus, kuhu mahub ka pikemat kasvu mees sisse.
 |
| Kreekapähklitega leib |
 |
| Teraleib |
 |
| Jah! See on ahi! |
Meie lõuna oli täna eriline. Selle valmistasid meile rahvusvahelise praktika koka- ja lihalõikajate rühm. Vamistanud olid nad meile: üllatus, üllatus - võileibu! Need olid kuulujärgi Taani traditsioonilised pealt avatud võileivad. Valikus oli muna-kreveti, paneeritud valge kala, veisesingi, seasingi ja pasteedi võikud. Maitsev oli! Kuid minu jaoks on võileib ikka hommikusöök. Äärmisel juhul ka õhtusöök.
 |
| Aitäh kokad ja muud tegelased :D |
Homme on meil jälle ekskursioon Kopenhaagenisse, aga siis on meil vist rohkem aega ja võimalust linna omal käel vaadata. Päeva alguses pidi küll meie juht ja õpetaja Anette meile meie erialaga seotud kauplusi ja kohti tutvustama, aga pärast seda on meil vaba voli teha, mida soovime.
Mõnusat õhtut ja ärge külmetage (kuulsin, et kodus on temperatuur langenud).
Liisu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar